Igati taaskasutuse pooldajana leian, et tegemist on päris vahva ideega. Hullude päevade ja Osturalli kilekottidest saaks toredad erksavärvilised nukud :D.
Need postkastid on aga ajakohased, kuna valentinipäev on juba üsna ligidal ja päris vahva oleks, kui kontoritesse ja klassiruumidesse tekiksid sellised vahvad postkastid, kuhu sõbrapäeva sõnumeid poetada.
Kohutav süsivesikutevajadus tuli peale, koju jõudes keerasin kapisolevatest asjadest lapsepõlve meenutades kokku sellised käkid, päris mõnusad, ainult suhkrut oleks võinud törts vähem olla. Vähemalt on tuba head lõhna täis ja mees õnnelik.
Sattusin sellise asja peale ja mõtlesin kohe, et pean seda proovima. Elukaaslane klopsis mulle umbes kahe minutiga olemasolevast kolast ja ehtusjääkidest kokku kedervarre ja tänaseks õhtuks olen valmis teinud sellise lõngakera. PS! taustal paistab nüüdseks ilus kuivanud paberkrohv, mis varsti saab kaetud korraliku kohupiimavärviga :).
Ma veel päris täpselt ei tea, mis sellest lõngast tuleb, aga küll ma väja mõtlen, võimalusi on tohutult...
Proovin uut pakendamisviisi. Neid ümbrikke on lihtne teha, ei mingit liimiga pläkerdamist nagu karpidega, materjali läheb rohkem, aga aega vähem. Ainuke jama on see, et neisse saab panna ainult väiksemaid ja lapikumaid vidinaid, suuremate asjade jaoks peaks ka midagi uut välja mõtlema...
Mummud lilla sõrmuse juurde.
Lihtalt mummud.
Disco-kollid :D
Lehe-komplekt - kaelaehe, kõrvarõngad ja käeehe.
Hiiglaslik sõrmus...
Värvisin päikeselillemehe kuldse akrüüliga üle, hoopis teine asi...
Eile valminud kõrvarõngastele sain konksud külge ja juba oligi omanik leitud.
Päikeselille ripats tuli eile täiesti spontaanselt...
Olen ammu mõelnud nööpe teha, need on siis esimesed, klopsisin nad eilsetest jääkidest prooviks kokku, nüüd on veel vaja nad kuskile külge õmmelda...
Veel üks sõrmus, millele loodetavasti tulevad täna juurde kõrvarõngad.
Nägin kuskil, aga vot ei meenu kus, inglitiibadega kõrvarõngaid, mõte oli nii armas, et pidin ka oma versiooni tegema.
... ülemine läheb sõbrannale Inglismaale ja alumine hakkab endale aktiivselt kodu otsima...
Lõpuks jõudsime otsaga kööki, saime savikrohvi kokku segatud ja seina mätsitud. See pilt on tehtud peale esimest silumist. Kuivades hakkas veidi pragunema, aga see on kergesti parandatav viga. Jälle sammuke oma kodule lähmal...
Vanaema mainis, et minu põlisest õuekassist on saanud toaloom. Ega ses midagi halba ole, linnud saavad rahulikumalt hingata. Aga noh, mõningaid asju tuleb siiski õues ajada, kahju kohe vaesekesest, ei osanud teine kuidagi olla ega kuhugi minna ses suures valges...
Siin on siis minu kahe päeva töö. Otsustasime oma paberkrohvi teha põhiliselt kaoliiniga. Panime ajalehed likku, purustasime need, nõrutasime veest, siis lisasin hallitusevastast vahendit, kuna boori polnud käepärast võtta, siis panime mingit poest saadud vedelikku, mis peaks hallituse ära hoidma. Edasi raputasin nõrutatud ajalehtele veidi metüültselluloosi, ja tunde järgi kaoliini, käte vahel mudides moodustub selline plastiliini laadne mass, mida on suhteliselt mugav seinale mätsida. Ja tulemus jääb suurepärane.
Postitused
Kommentaarid
