Nisu ja rebane

Jätkub nisuteema, kaks paari jälle valmis saanud. Kuna tööl käimise ja magamise vahele jääb vähe aega, siis on igasugune käsitöö täiesti unarusse jäänud. Esimene paar otsib endale praegu omanikku,

aga teine paar on mulle endale. Eile riputasin nad kõrva ja ei torkinudki nad eriti, ainult riietumisel tuleb tõesti ettevaatlik olla, et ennast ära ei kraabi.
Paar sõna minu tänasest fantastilisest modellist ka. Eile mees võttis sodihunnikust välja mingi rebast meenutava tombu ja küsis igaks juhuks, ega mul seda vaja ei ole, olevat teine ta kuskilt seina seest leidnud. Loomulikult ei lubanud ma seda ära visata, küürin ta ilusti puhtaks ja kuivatasin ära. Olgugi, et varvasteta ja väikese mõraga, tuli välja täitsa rebane. Kuskilt olen kuulnud, et portselanil tasub alati vabriku märki otsida. See oli täitsa olemas ja nagu välja tuleb on tegemist pesuehtsa lomonosovi rebasega. Mulle meeldivad vanad asjad, neil on minevik ja justkui hing sees, ma ei tea kelle juures ja kui kaua ta elanud on, aga mul on hea meel, et ta lõpuks seina seest päästetud sai :).

Romantiline pross

Peale suurt Tuudorite-maratoni olen endiselt romantilises meeleolus...

Tigu ja nisu

Sain vahepeal töö ja remondi kõrvalt aega kokku klopsida kaks paari kõrvarõngaid. Esimesed on käsitsikaunistatud lihtsad fuksiakettad.Teised said alguse nisupõllu ääres. Algul mõtlesin, et korjan peotäie vaasi pistmiseks, aga nisupäid lähemalt uurides tuli idee nad kolm korda saunalaki sisse kasta ja siis kõrvarõngasteks ümber vormistada. Tulemus on minu meelest üllatavalt armas ja maalähedane. Praegu nisupäid mul veel jätkub nii, et kui kellelgi soovi, saab juurde teha.

Piibupesa

Niisiis, minu vesipiip saigi endale päris oma pesa. Nüüd on tunduvalt lihtsam teist ühest kohast teise transportida...... või lihtsalt eest ära panna.

Lihvida-lihvida-lihvida jah....

Viimastel päevadel on mu parimad sõbrad olnud valge värv ja liivapaber. Uuele ja värskemale elule sai aidatud vana peegliraam, mille, kui ma ei eksi, kunagi vanaema pööningult leidsin.Peegli suutsin loomulikult vastu kivipõrandat koksata ja ära lõhkuda. See oli küll vana ja kraabitud ning enam eriti selget pilti ei näidanud, aga kahju ikkagi...

Leiame oma uuest kodust igasugu aardeid, seekord vanad vahvad lauad esikuseinas, mille mees ilusti ära lihvis.
Mina lendasin muidugi kohe lahjendatud valge värviga peale ja pärast tõmbasin liivapaberiga üle ja selline ta jäi.
Siin üks pooleliolev katsetusprojekt, eks näis, mis sest tuleb. Taustal savikrohv, mis nüüd vist on ametlikult valmis ja kohupiimavärvi ootab... Keegi teab, kust odavalt rasvatut kohupiima saaks paar kilo?

Igat sorti kott iseendale

Isetegijate koostegemise raames sai valmis "Igat sorti kott iseendale". Lihtne suvine kotike, mida saab kanda nii vöökotina...

... kui õlakotina.

Sain ära kasutada ka oma polümeersavist nööbikesed.
Vahepeal on jälle üks köögirätik endale ka tagasihoidliku ja lihtsa äärepitsi saanud.
Järgmine suurem projekt on kott vesipiibule. Visioon on olemas, pean oma kangajöögid üle vaatama ja aega leidma, et ka teostuseni jõuda...

Suvi- tu-du-du-du-tu-tuu...

Toas näitab 33 soojakraadi ja öösel kella nelja paiku oli väljas 23 ja toas 30 kraadi, olen öösiti üleval ja kuumaga päeval magan. Üldiselt on sellest ööpäevaringsest saunast kõrini.

Siin siis pisike käeharjutus - suvine kleidike. Kuna ainus käepärast olev kergemat sorti kangajupp oli see sama jõulutähtedega, siis linna peale ma ilmselt sellega ei lähe, aga kodus on see päris mõnus selga tõmmata. Lihtne - neljast erineva laiusega riideribast kokku keevitatud ja vöökohta neli kummi aetud.

Tennisetuuning

Täna siis väike tennisetuuning. Vahetasin paarinaelastel tennistel paelad ja kaunistuseks lisasin vildist pärlitega lilled...

Konserveerimine jätkub

Mis muud ikka selle kuumaga teha, kui moosi keeta, seekord siis neli pisikest purki Maasika-mustika moosi melissiga. Maasikaid ja mustikaid vahekorras u. 1:2, tunde järgi suhkrut ja oksajagu melissi. Esimene moos, mida retsepti või vanaema juhendamise järgi teinud pole ehk siis omalooming :)

Vürtsikas Rabarberikaste

Konserveerimise hooaeg on alanud! Minu selle suve esimesed konservid on purgis ja ootavad keldrisse viimist. Sel aastal alustasin siis Vürtsikast rabarberikastmest, mille retsepti leidsin Kodu & aed mai numbrist.Üldiselt kade ma ei ole, seega jagan retsepti:

Vürtsikas Rabarberikaste

1 kg rabarberit

2 punast sibulat

1 küüslauk

3-4 tšillipaprikat

1-2 kl suhkrut

2 tl soola

0,5 kl õuna- või veiniäädikat

0,5 tl valget pipart

2 tl paprikapulbrit

• Tükelda puhastatud rabarberid paari cm pikkusteks. Haki seemnekojast puhastatud tšillikaunad. Tükelda peeneks sibul ja küüslauk.
• Hauta kõiki aineid koos hoogsalt segades 15 min. Sega juurde sool, suhkur, äädikas ja maitseained ning hauta veel 15 min.
• Kalla kuum maitselisand väiksestesse keermestatud kaanega steriliseeritud purkidesse ja sulge õhukindlalt. Säilita jahedas.
• Kastet sobib kasutada ketšupi asemel, teiste kastmete ja paljude toitude maitsestamiseks, võilevakatteks jm.

Minu märkused: Kuna meie kaubanduses tšillikaunu just igas poes saada pole, kasutasin tšillihelbeid. Äädikavalikus otsustasin õunaäädika kasuks ja terve küüslaugu asemel panin pool. Kuna minu soov oli saada kaste mitte kompott, siis olin sunnitud veidi saumikseriga püreestumse protsessile kaasa aitama. Päris ketšupi asemel isiklikult ei kasutaks (mitte, et ma üldse ketšupi olemasolu tunnistaks), aga grill-liha ja ahjuprae juurde ideaalne.

Purgikesed said veidi kaubanduslikuma välimuse juhuks, kui mõnele grillipeole oleks midagi kiiresti kaasa haarata vaja.

Kui veel paraja portsu rabarberite otsa satun, siis tahaks kastme magusa versiooni ka teha...

Köögitarvikud

Tegelikult lootsin teha oma uues köögis fotosessiooni, kuid tähtaeg jõudis märkamatult kätte ja kööki ikka pole. Ootan kannatlikult edasi...

Rabantika...

...ehk rabaromantika. Need klõpsud on siis tehtud Paunküla rabas.

Raggamasta

Kingitus 13-aastaseks saanud poisile. Rasta ja kanepilehe sümboolika on sellises vanuses eriti in :). Tänud PisiNupsule, et ta modelliks soostus olema.

Juurde väike võtmehoidja, mis hiljem sujuvalt mobiiliripatsiks muundus.

Ei, ma ei ole püromaan!

Veel üks väike hobi, mis mind aeg-ajalt kummitab - fillumeenia. Paar aastat olen tikutoose nüüdseks kogunud, mitte väga aktiivselt, kui kuskil midagi näen, mida mul veel pole, sebin endale, aga aktiivselt ei otsi. Lugesin täna kokku täpselt 100 toosi, pole küll palju, aga ilus ümmargune number ja oma posti väärt :).Lisaks sellele, et toosid on erinevad, on tooside sees väga palju erinevaid tikke, kokku leidsin päris palju värvitoone. Eriti lai valik on roosakaid-lillakaid, huvitav on see, et ühtegi musta väävliga tikku näppu ei jäänud...

Päkapiku kaisuloom

See väike tegelane on koos kõrvadega 2,5 cm pikkune...

Pehmed ja mitte nii karvased

Ega ma ainuke pervo maailmas ole, jagan ka teistega :)

Piss me off, why dont you!

Kui Annika on vihane, siis teeb ta nii...

...

Selle peale öeldi mulle, et olen haige, ma ise ütleks, et pigem vabameelne :DLasen lihtsalt fantaasial lennata...

Heegelmaania jätkub...

Niisiis, saage tuttavaks, Lindrastakass. Mini on alati nunnu olnud, see jänku sai nii nunts, et mees otsustas selle endale võtta, lihtsalt ütles, et minu oma ja pani oma riiulisse, mis ma ikka selle peale öelda või teha oskan :)
See pidi alguses kass tulema, aga kõrvad ei tulnud nii nagu vaja...

Heegelmaania

Ei saa ma seda heegelnõela kuidagi käest pandud, eile puhusin elu sisse ühele toredale sisalikule.Üritan vähe miniatuurseimaid asju ka, selline võtmehoidja siis.
Ja minu kollase käeehte ja kaelakee juurde tekkisid kõrvarõngad ja peavõru.