Hõbedane kotike

Nii, sain valmis ka teise koti. Seekord siis pisikese piduliku üleõla kotikese. See on vist siiani odavaim, koti materjali maksumus kokku peaks tulema kuskil sada krooni.

Vrum-vrumm...

Ühe vana kooliõe põnn sai kolmeseks, sünnpäevapeole oli vaja seinale 2-meetrist bannerit, mida õhupallidega ümbritseda. Poiss on suur Autode fänn, sellest ka temaatika :). Ma pole nii kaua joonistanud, pintsli käes hoidmisest rääkimata, alati saab paremini, aga üldiselt olen rahul...

Märss

Sügisele kohane eriti kräpi ilm sundis mind end kokku võtma ja uue suure ilmastikukindla märsi õmblema. Mahukas nagu enamus mu kotid ja seekord tavalisest šainim :).

Bling

Natuke jälle vahepeal nokitsetud...

Kulinad

Üle pika aja olen jälle midagi valmis nikerdanud. Tunnen tõsiselt savist puudust, aga kuna mul pole ahju, siis pole mul saviga midagi peale hakata. Õnneks on nisu! :D

Petersellipesto ja õunakompott

Nonii, kuu aega on viimasest postitusest, kuna ma midagi muud asjalikku vahepeal teinud ei ole, siis riputan oma viimased hoidised üles.Kuna olen maniakaalne õunakompoti fänn, siis ei jäänud see ka sel aastal tegemata, seekord siis inglise stiilis, ingveri ja rosinatega, aga loomulikult ei jätnud ma välja kaneeli.
Ja siis minu petersellipesto. Retsepti taas ei kasutanud, tehtud tundega, basiiliku asemel petersell, seedriseemnete asemel kreekapähkel ja mandel ning nagu ikka parmesaan, oliiviõli ja küüslauk. Kui pesto säilitamise kohta uurisin, avastasin rõõmuga, et sobib väga hästi külmutamiseks. Soovitati külmutada jääkubikuvormis ja siis ümber pakkida. Kuna meie külapoes on ainult kilest jäävormid, siis ostsin paki papptopse ja külmutasin neis parajad kamakad ja siis tõstsin suurde karpi ümber, kust siis hea portsu kaupa võtta.

Toolipoolik

Valmis on ka minu pooliku tooli projekt, jäänud on veel ainult paigaldamine, aga kuna magamistuba on meil alles pööningu kujul, siis sellega läheb veel aega. Vaja läheb:

• vana tool
• liivapaber
• natuke värvi
• veidi fantaasiat

Ära kulub veel mees, kes tooli pooleks saeb, aga ka sellega saab ise hakkama. Teoorias peaks see toolipoolik siis oma eksistentsi õigustama magamistoa seinal, et vältida neid toolileenidele tekkivaid riidekuhilaid. Idee sain kunagi ammu freshhome.com-ist.

Taustal paistab aga esimese kohupiimavärvikihiga kaetud savikrohv. Üks väike soovitus kohupiimavärvi proovimist kaaluvatele inimestele, värvige siis, kui on plaan paariks päevaks kodust ära minna, sest mina isiklikult eriti hapupiima lõhna ei armasta ja see hõljus päris pikalt köögis. Võib olla aitab ka see, kui värvimine planeerida päevale, kui väljas ei ole 30 kraadi sooja.

Nisu ja rebane

Jätkub nisuteema, kaks paari jälle valmis saanud. Kuna tööl käimise ja magamise vahele jääb vähe aega, siis on igasugune käsitöö täiesti unarusse jäänud. Esimene paar otsib endale praegu omanikku,

aga teine paar on mulle endale. Eile riputasin nad kõrva ja ei torkinudki nad eriti, ainult riietumisel tuleb tõesti ettevaatlik olla, et ennast ära ei kraabi.
Paar sõna minu tänasest fantastilisest modellist ka. Eile mees võttis sodihunnikust välja mingi rebast meenutava tombu ja küsis igaks juhuks, ega mul seda vaja ei ole, olevat teine ta kuskilt seina seest leidnud. Loomulikult ei lubanud ma seda ära visata, küürin ta ilusti puhtaks ja kuivatasin ära. Olgugi, et varvasteta ja väikese mõraga, tuli välja täitsa rebane. Kuskilt olen kuulnud, et portselanil tasub alati vabriku märki otsida. See oli täitsa olemas ja nagu välja tuleb on tegemist pesuehtsa lomonosovi rebasega. Mulle meeldivad vanad asjad, neil on minevik ja justkui hing sees, ma ei tea kelle juures ja kui kaua ta elanud on, aga mul on hea meel, et ta lõpuks seina seest päästetud sai :).

Romantiline pross

Peale suurt Tuudorite-maratoni olen endiselt romantilises meeleolus...

Tigu ja nisu

Sain vahepeal töö ja remondi kõrvalt aega kokku klopsida kaks paari kõrvarõngaid. Esimesed on käsitsikaunistatud lihtsad fuksiakettad.Teised said alguse nisupõllu ääres. Algul mõtlesin, et korjan peotäie vaasi pistmiseks, aga nisupäid lähemalt uurides tuli idee nad kolm korda saunalaki sisse kasta ja siis kõrvarõngasteks ümber vormistada. Tulemus on minu meelest üllatavalt armas ja maalähedane. Praegu nisupäid mul veel jätkub nii, et kui kellelgi soovi, saab juurde teha.

Piibupesa

Niisiis, minu vesipiip saigi endale päris oma pesa. Nüüd on tunduvalt lihtsam teist ühest kohast teise transportida...... või lihtsalt eest ära panna.

Lihvida-lihvida-lihvida jah....

Viimastel päevadel on mu parimad sõbrad olnud valge värv ja liivapaber. Uuele ja värskemale elule sai aidatud vana peegliraam, mille, kui ma ei eksi, kunagi vanaema pööningult leidsin.Peegli suutsin loomulikult vastu kivipõrandat koksata ja ära lõhkuda. See oli küll vana ja kraabitud ning enam eriti selget pilti ei näidanud, aga kahju ikkagi...

Leiame oma uuest kodust igasugu aardeid, seekord vanad vahvad lauad esikuseinas, mille mees ilusti ära lihvis.
Mina lendasin muidugi kohe lahjendatud valge värviga peale ja pärast tõmbasin liivapaberiga üle ja selline ta jäi.
Siin üks pooleliolev katsetusprojekt, eks näis, mis sest tuleb. Taustal savikrohv, mis nüüd vist on ametlikult valmis ja kohupiimavärvi ootab... Keegi teab, kust odavalt rasvatut kohupiima saaks paar kilo?

Igat sorti kott iseendale

Isetegijate koostegemise raames sai valmis "Igat sorti kott iseendale". Lihtne suvine kotike, mida saab kanda nii vöökotina...

... kui õlakotina.

Sain ära kasutada ka oma polümeersavist nööbikesed.
Vahepeal on jälle üks köögirätik endale ka tagasihoidliku ja lihtsa äärepitsi saanud.
Järgmine suurem projekt on kott vesipiibule. Visioon on olemas, pean oma kangajöögid üle vaatama ja aega leidma, et ka teostuseni jõuda...

Suvi- tu-du-du-du-tu-tuu...

Toas näitab 33 soojakraadi ja öösel kella nelja paiku oli väljas 23 ja toas 30 kraadi, olen öösiti üleval ja kuumaga päeval magan. Üldiselt on sellest ööpäevaringsest saunast kõrini.

Siin siis pisike käeharjutus - suvine kleidike. Kuna ainus käepärast olev kergemat sorti kangajupp oli see sama jõulutähtedega, siis linna peale ma ilmselt sellega ei lähe, aga kodus on see päris mõnus selga tõmmata. Lihtne - neljast erineva laiusega riideribast kokku keevitatud ja vöökohta neli kummi aetud.

Tennisetuuning

Täna siis väike tennisetuuning. Vahetasin paarinaelastel tennistel paelad ja kaunistuseks lisasin vildist pärlitega lilled...

Konserveerimine jätkub

Mis muud ikka selle kuumaga teha, kui moosi keeta, seekord siis neli pisikest purki Maasika-mustika moosi melissiga. Maasikaid ja mustikaid vahekorras u. 1:2, tunde järgi suhkrut ja oksajagu melissi. Esimene moos, mida retsepti või vanaema juhendamise järgi teinud pole ehk siis omalooming :)

Vürtsikas Rabarberikaste

Konserveerimise hooaeg on alanud! Minu selle suve esimesed konservid on purgis ja ootavad keldrisse viimist. Sel aastal alustasin siis Vürtsikast rabarberikastmest, mille retsepti leidsin Kodu & aed mai numbrist.Üldiselt kade ma ei ole, seega jagan retsepti:

Vürtsikas Rabarberikaste

1 kg rabarberit

2 punast sibulat

1 küüslauk

3-4 tšillipaprikat

1-2 kl suhkrut

2 tl soola

0,5 kl õuna- või veiniäädikat

0,5 tl valget pipart

2 tl paprikapulbrit

• Tükelda puhastatud rabarberid paari cm pikkusteks. Haki seemnekojast puhastatud tšillikaunad. Tükelda peeneks sibul ja küüslauk.
• Hauta kõiki aineid koos hoogsalt segades 15 min. Sega juurde sool, suhkur, äädikas ja maitseained ning hauta veel 15 min.
• Kalla kuum maitselisand väiksestesse keermestatud kaanega steriliseeritud purkidesse ja sulge õhukindlalt. Säilita jahedas.
• Kastet sobib kasutada ketšupi asemel, teiste kastmete ja paljude toitude maitsestamiseks, võilevakatteks jm.

Minu märkused: Kuna meie kaubanduses tšillikaunu just igas poes saada pole, kasutasin tšillihelbeid. Äädikavalikus otsustasin õunaäädika kasuks ja terve küüslaugu asemel panin pool. Kuna minu soov oli saada kaste mitte kompott, siis olin sunnitud veidi saumikseriga püreestumse protsessile kaasa aitama. Päris ketšupi asemel isiklikult ei kasutaks (mitte, et ma üldse ketšupi olemasolu tunnistaks), aga grill-liha ja ahjuprae juurde ideaalne.

Purgikesed said veidi kaubanduslikuma välimuse juhuks, kui mõnele grillipeole oleks midagi kiiresti kaasa haarata vaja.

Kui veel paraja portsu rabarberite otsa satun, siis tahaks kastme magusa versiooni ka teha...

Köögitarvikud

Tegelikult lootsin teha oma uues köögis fotosessiooni, kuid tähtaeg jõudis märkamatult kätte ja kööki ikka pole. Ootan kannatlikult edasi...

Rabantika...

...ehk rabaromantika. Need klõpsud on siis tehtud Paunküla rabas.

Raggamasta

Kingitus 13-aastaseks saanud poisile. Rasta ja kanepilehe sümboolika on sellises vanuses eriti in :). Tänud PisiNupsule, et ta modelliks soostus olema.

Juurde väike võtmehoidja, mis hiljem sujuvalt mobiiliripatsiks muundus.