Käekotid

Kõik sai alguse veidi rohkem kui aasta tagasi, kui palusin sünnipäevaks õmblusmasinat ja selle ka sain. Elu aeg olen olnud hädas käekottidega, mida poest ei leia. Piisavalt suured kotid on liiga kallid või muul põhjusel sobimatud. Siis tegingi oma esimese käekoti, kuhu mahub sisse terve mu elu. Kuna nagu näha on ta nüüdseks oma aja ära elanud, tuli teha kevadeks-suveks uus...Ja selline ta sai. Kaks päeva mässamist. Tuli veidi suurem, kui planeeritud, aga ilma lõiketa õmblemisel olen osav suurusega puusse panema. Parem jäägu ruumi üle, kui puudu. Ainuke miinus on see, et veekindlus on null, ehk siis mõeldud vaid päikeseliste päevade jaoks.


Voodri tegin samast kangast, sest see on piisavalt tugev, eelmisele kergelt venivale kunstnahast kotile sai tehtud tugevast mööbliriidest vooder, et kandevõimet parandada, ning Inglismaal käies kannatas see ligi kümme kilo käsipagasis kaasa võtta, selle kotiga nii võimsaid plaane pole. Küll aga tegin sisse rohkem pisikesi taskukesi telefoni ja digika ning muu pudi-padi jaoks, et ei peaks neid mööda üüratut kotipõhja taga ajama.